Friday, August 29, 2008

vihm vs mina - 1:0

minu tulevased nunnud. raam on teine ainult.

ära hakkab tüütama see pidev vihmalahin. tean küll, et ilma peale tige olla on üks mõttetumaid asju üldse, ent vahel ei saa jõuetusest võitu.

olengi viimastel nädalatel trennid sättinud nii, et kui jooksupäevaks planeeritud päeval on ilus ilm, olen uisutiiru teinud. või teinekord ka vabal päeval uisud alla ajanud. sest muidu on ikka nii nagu näiteks kolmapäeval. takseerisin halli taevast, ent päev otsa polnud piiskagi tulnud. pakkisin end selle info peale riidesse, tegin soojenduse ja venitused ära ning kakerdasin uiskudel trepist alla. nii kui välisuksest välja sain, hakkas sadama. mingi tõsisem tüli vist ilmaga.

eile õhtul sama jama. töölt laekudes paistis küll päike ja vahel ka selget taevast, ent päeval lahistanud vesi ei olnud tänavatelt lahkunud ning õhtul võetigi uus vesi ligi. tänagi ajasin end igaks juhuks varem rajale ja käisin enne tööd jõusaalis ära, sest taevas midagi head küll ei luba. ent homme lubab enamvähem kuivemat. kui vahel sai valida, kas rohkem või vähem tuulisem ilm, siis nüüd piisab sellest, et ei saja. ma vist pole praegu valmis ka pidevalt uutesse laagritesse investeerima või siis neid pidevalt tundide kaupa puhastama.

muidu esmaspäevasest veeremisest on meeles Piritalt kodu poole kulgemist oluliselt kiirendanud taganttuul. ma ei ole vist eales nii kiiresti sõitnud kui tol korral. esimest korda oli korraks ka hirm - ehk nüüd ei jää mõni tobe kivi ratta alla, mis asfaldil veeremise lohistamiseks kujundab. vedas, jalg oli kindel.

hea uudis on see, et Webersport on mu tellimuse pärast kuuajast kirjavahetust teele pannud. nädala pärast ehk saapad käes ja enne lund tiirgi võimalik teha.

mõnevõrra häiriv on Fila FM100 vastupidavus - tugevalt kulumise märke ilmutab saabas ning kohati saab kanga vahelt piiluda ka, mis "karul kõhus on". samuti sain jagu paeltest, mida, selgus, varuosadena ei müüda. peaks küll vastupidavam kui lihtsalt pühapäevakulgejal olema.

Friday, August 15, 2008

mina vs tuul - 2:0

Minek Tartu 2. rulluisumaratonil. Pildil ka peaminister Andrus Ansip. foto Klubi Tartu Maraton.

suvi või asi. kaks uisutrenni on möödunud nii, et ühel otsal arendan rekordkiiruseid ja aegu ning on puhas kaif ja ekstaas, siis kodupoole tagasi liueldes trügiks nagu seina. paned küll kõrvas midagi energeetilist ja agressiivset mängima ning annad, hambad ristis, hoogu, ent lihtsamaks eriti ei lähe. ajab vahel vihale, et kui saja, siis on selline. tuul on ka põhjus, miks Tartu 2. rulluisumaratonil (ei tea, miks maraton, kui tegelik pikkus 36 km) veel kaasa ei löönud. äkki järgmisel aastal.

eile kulgesin mööda Pirita teed Viimsisse ja ca 4 km ka Viimsi jooksu rajal. Viimsini on väga hea rada, sealt mäest üles ja edasi on kasin - asfalt on ebaühtlane ja see õgib rattaid, mõnu ka vähem. laskumised ja tühi tee kompenseerisid samas seda.

järgmisel korral proovib ehk pärast Viimsi mäest üles ronimist mitte otse minna, vaid vasemale keerata, Viimsi tipu poole minna. seal paistis ka lai tee olevat.

kui jooksuga on suht savi, kus lipata, lihtsalt ketsid jalga ja uksest välja, siis kesklinnas elades on uisuraja leidmine paras logistika. näiteks variant on Al Maresse liigelda, ent siis kulub juba tund puhtalt ühistranspordis. kui nädalas 7-8 ja enam tundi trenni teha, siis on iga tund arvel, et väga domineerima liikumine ei hakkaks.

aga kuu ajaga olen ära lihvinud uued rattad (juba korra pööratudki) ja tuleb vist uus ring hankida. paaril korral hakkas tõukel juba alt libisema. üldse peaks vist 85A-st kõvemaid rattaid proovima. kalliks kisub see hobi. laagreid saab õnneks hooldada ja ise õlitada.

Monday, August 4, 2008

sõidaks küll, aga kuidas?

uisutajad vihmas 2007. aasta Berliini uisumaratonil. foto Reuters.

suvi sai vist otsa ja kuueteistkraadist ilmanatukest ning vihmasabinat vaadates meel eriti rõõmus ei ole. vihm on põhjus, miks mulle kohati jooks rohkem meeldib - ilm ja taevast tulev pole eriti takistuseks. kui just tornaado ringi ei uita.

vihmaga saab muidu uisutada küll, eeldab lihtsalt eraldi laagreid selleks ning need tuleb igal korral pärast tiiru ära kasida ja õlitada, et kinni ei kiiluks. see tähendab paar-kolm tundi näputööd. mida ma ei raatsi kulutada, kui just kriitiline pole. niiet pigem kuivaga liuelda.

enne kolmapäeva uisutrenni õnneks kavas pole ja ehk ilm võtab end ka selleks ajaks kokku. ideaalis tahaks tegelikult oktoobrini sõita, mis annab uisu välishooajaks pool aastat. talvel saab ehk jääl ja võibolla on pealinnas ka mõnes sisehallis võimalused olemas. teab keegi?

nädalavahetusel toimub teine Tartu rulluisumaraton, pikkuseks küll 36 km, mitte maraton. mõtlen praegu veel, kas minna või mitte. rajaskeem tundub tiba igav, sirge. profiil samas põnevam, madalaima-kõrgeima punkti vahe ca 35 meetrit.