mu esimesed (miinus saabas) ja mittetriibulised.pikk vahe jälle tekkinud. mis seal ikka, vahepeal kõvasti uisutada rassitud ja nüüd, sügise tulekuga, on veidi aega tekkinud. rulle pole poolteist nädalat alla saanud, sest ilm on nii kasin, et tuleb vist hooaeg lõppenuks lugeda. kahju, sest liikumine hakkab uisutamist meenutama ning paar nädalat tagasi joonistasin tuulevaiksel õhtul Pirita teele nii ilusais S-e, et raske oli öö hakul kodu poole veereda. saaks seda taset nüüd talv läbi hoida, siis võiks kevadel hõisata.
tormikolmapäeval õnnestus isegi trennike Lilleküla staadioni naabruses ära teha, ent seda soosis kuiv asfalt. seda luksust viimased päevad pole olnud.
niisiis kontakteerusin Kert Keskpaigiga, kes Maple´i jääterasid vahendab, ning sain omalegi esimesed isiklikud jääterad. käisin ja kakerdasin nendega kohe peale allakruvimist kohe ka Premias jääl ning tunne on ... huvitav. kui arvad, et rullidega oskad sõita küll, siis jääl see arvamus põrmustub. tehnikavigu andeks ei saa.
samas, kui hästi kulgeb, siis on puhas kaif. pooleteisetunniga saingi mingi tunnetuse ka lõpuks kätte ning lõpuks võis liikumist isegi uisutamiseks pidada. õppimisruumi on palju niiet igav ehk ei hakka.
nüüd tuleb ainult leida aeg, mil jääle laste hokitunni mudilasi ei pudeneks. paar avariid sai pühapäeval läbi proovitud. kodus ei tasu proovida.
muide, Eesti mehed lähevad esindusliku delegatsiooniga Venetsueelasse võistlema 1. novembril.
