alguses oli gruuv

hakkan siia pilte ka panema, siis kui neid tekib. esimesed paar korda siis ilma.

et kõik ausalt ära rääkida, alustan kõige algusest.

uiskudega on mul hea suhe olnud lapsepõlvest, sest talviti polnud väikelinnas suurt miskit teha ning nii leidsimegi end tihti jää pealt. kui külma oli, muidugi.

rulluiskudega tegelikult 2008. aasta aprillini sügavam kokkupuude puutus ning kevadel sai uiskude hankimise ajendiks sel hooajal jooksutrennidest tunda andev põlv, millelt arsti soovitusel koormust maha võtsin ning mitmekesisemat trenni tegema hakkasin. esimene sõit möödus vihmamärjal asfaldil, selg oli kange kolm päeva, jalad sama kaua pehmed.

esimene paar oli väikeserattaline Rollerblade Astro 4.0, 2006. või 2007. aasta mudel. 78mm rattad ja ABEC5 laagrid suutsid koostöös täitsa normaalselt lipata, ent kihk kiiremini minna ning mõnikord ka teistest Pirita teel kruiisides mööda sõita viisid unistuseni suurtest - 100mm ratastest.

praegu kasutan Fila FM100 uiske, millel kõrge saabas, ent üsna voolujooneline disain ning raam võimaldab 100mm rattaid alla panna. hetkel sellest piisab. kaitsmed on ka, ja kiiver. riietest kasutan samu, mida jookmsmiseks. viimastest mõtlen vaid, et särgi peaks vast liibuvama hankima, vähem laperdamist ja tuuletakistust.

varustuse kohalt mõtlen veel uisukinnaste mõttekusele ning uuele kiivrile.

üldse tegin esimest korda uiske hankides selle vea, et väga põhjalikult ei uurinud, mida ja milleks ja kuidas kasutatakse. nii palju õnneks suutsin juba Filasid välja valides hinnata, et saapast eraldatav raam võib näiteks praktiline olla.

ongi, sest paari nädala pärast peaksin kätte saama oma esimesed madalad saapad, Canariam Signo nime kandvad. hanke põhjuseks soov kobakamad saapad kergemaks saada. ostukohaks Webersports USAst, mille omanikuga mailitsi enne ostu suhtlesin. tundus usaldusväärne. eks näis. andsin tegelikult võimaluse ka ühele Eesti kauplejale, ent vastamata küsimused-kirjad viitasid sellele, et polnud eriti oluline. mis ma vägisi ikka pressin.