ei pidanudki eile vastu ja keerasin pehmed kummid alla ning lahkusin 1700 Pirita poole. olin hoobilt tagasi sügises, kus uisutiir kõik keerulise peast pühkis ja koju jõudsin nagu uus inimene. meeletu positiivne laeng, kirjeldamatu. sarnane eufooria valdas eelmisel kevadel, kui esimest korda ilusa ilmaga sörkima sattusin. kogu talve hallus ja sopp ja pori on korraga nii tühised.
täna on jala teatud lihased valusad, ent selg, mida ise rohkem pelgasin, ei annagi tunda. talvine jõusaaliskäik on asja ette läinud.
muidu oli üsna sürr elamus lumiste platside vahel kuival asfaldil kulgeda. tee oli tühi ja linna poolt tulles sai mõnusalt hoogu üles. kõik liigutused polegi veel lihastest ununenud.
lühikokkuvõte hetkeseisust.
+
- teed on puhtad ja sõidetavad
- kui graniit on maas, on ta enamasti ühes jooksvas viirus ehk praegu on teda soodus koristada, enne kui laiali pühitakse
- taganttuul
-
- graniit on veel maas
- uusi saapaid on vaja, olemasolevad hakkavad ikka lollisti jalale (hüppeliigese ümbrus ja saapa laius segavad)
- vastutuul
- Lillepi rada on hetkel uisutamatu, nõlvadelt sulab lumi otse üle tee
- pori ja liiva on palju, eriti madalamatel lõikudel
No comments:
Post a Comment