Tuesday, December 16, 2008

aeg jääle kobida?

Kip Carpenter, USA kiirjääuisutaja. Lars Hageni foto.

viimane uisutiir jäi novembri esimestesse päevadesse ning kerge nälg on. samas tuleb see võibolla hoopis kasuks, et kevadel ei oleks poolkükis ringiliikumisest villand. trenni olen küll teinud - siserattasõit ja ujumine mahu-vastupidavuse ning jõusaal vastupidavuse arendamiseks.

täna nägin aga, et Soomes toimub veebruari lõpus traditsiooniline Finland Ice Marathon (eelmisel aastal lõid seal kaasa ka Eesti mehed ABECi klubist - nende muljed siit). mis omakorda võib motiveerida siiski lähinädalail jääle kolima. mõtleme veel, ahvatlev on küll. kuna mu uisumiveik pärineb niiehknaa jäält, oleks see justkui juurte juurde tagasiminek.

olen paar postitust võlgu, püüan lähipäevil end parandada.

Tuesday, November 4, 2008

Rollerblade+Luigino=Rollerblade Racemachine LE - katsutud



lihtsalt "treiler" ja isutekitamiseks-narrimiseks, et mul on kodus näppimiseks-proovimiseks Rollerblade`i ja Luigino koostöös valminud Rollerblade Racemachine LE saabas (Luigino Pilot raamil).

esmamulje, et on väga vinge, näeb ilus-kihvt välja ja jalas istub hoopis teistmoodi (loe: pehmemalt) kui minu juba jala järgi sisse sõidetud Canariam Signo. materjale hinnata ei oskagi esmapilgul, sest nende head ja halvad omadused ilmnevad sõiduproovil.

kaaluvahe tundub ka olevat uue kasuks, 110 mm ratastest hoolimata. mu Fila FM100 raam on kaalu järgi paras alasi jalge all tegelikult.

igatahes, leian ehk õhtul või homme aega, et asjast mõned pildid teha ja mõned mõtted-kommentaarid kirjutada. äkki mu järgmised saapad:P

täna jälle kuiv. saab vist taas õhtul rullidele.

Monday, November 3, 2008

rullida novembris - check

talveuisutamine. foto Toni V.

hetkel on nii mõnus ja pehme olla, et töölaua tagant koliks hoopis koju ära. käisime hommikul Steniga ujumas ning nüüd unistan aknast välja vaadates õhtusest kruiisist rullidel. täitsa diagnoosiga sõltuvus vist. eelmisel nädalal lahistas vihma ning seetõttu on kuiv ilm esiteks harjumatu, teiseks rõõmu tekitav vaadata.

igatahes rääkisin mõni aeg tagasi hooaja lõpus ennatlikult. eile võtsin jalad kõhu alt ja rullid seina äärest ning suundusin Pirita poole. taganttuulega koostöös tegime jälle kiiruserekordeid ning Lillepis sai tehtud ka teist - trügitud tuuleseina. viienda ringi järel ilmusid mu selja taha kaks noormeest, kelle tutvustuse lasin kõrvust mööda (klapid kõrvas) ning pärast tuulelõiku lasin nad endast mööda. et neile kohe sappa haakida ja koos sõitsimegi kiirrongina paar ringi. mõnus on see uisuvärk, ma ütlen.

ainult et, külm on. rõvedalt. eriti tuulega. olen siiani uisutrennides jooksuvarustusega hakkama saanud, ent kombinatsioon jooksusärk, fliis ja tuuletõkkega kilekas jäi eile vist tiba väheks ning õhtul oli üsna kuum tunne. õnneks ajutiselt. peab vist rattajakkide poole vaatama hakkama, mis rohkem tuulele jms vastu peaksid pidama.

teine ja praktiline tähelepanek on aga koormusest ja pulsist, aga sellest juba järgmisel korral.

eelmise nädala uudis on ka uisuklubiga ABEC liitumine. plaan küll Äripäev Marathon Teamile sarnaselt kolleegidega kevadel ÄPs väike uisupisik külvata, ent talvel tahaks ka trenni teha ja seltsis igal juhul segasem.

Wednesday, October 29, 2008

ühtede saabaste saaga

pildil "peasüüdlased" (jalas) Fila FM100 saapad, mille abiga ma esimeste madalate saabaste hankimiseni jõudsin. foto: Julia-Maria Linna, Äripäev.

ma ise süüdistan (ja osalt ka tänan) kõiges Fila FM100 saapa tootjaid, mis kahe kuu aktiivse kasutamise (2-3 uisutiiru nädalas) järel lagunema hakkasid ehk sai uudistada, mis karul kõhus on (traadid), paelad loobusid juba kuu jooksul koostööst. ehk, kui need poleks lagunema hakanud, kruiisiks nendega siiani.

nälg uisu ja kiirema tempo järgi oli juba aga olemas, sest 84mm ratta pealt 100mm peale minek olid oma töö teinud, ja otsustasin, et tuleb hankida madalamad saapad. tahtsin ka ühest kodumaisest poest osta, ent nende olematu huvi mu vastu pani mind mujale vaatama. septembris sain muidugi teada, et A&T Sport müüb PS saapaid, mis mulle ka meeldisid. igatahes.

kevadel jättis usaldusväärse mulje veebipood Webersports, sest selle omaniku Tim McCaryga vahetasin mõned kirjad. valik on neil ka täitsa hea ja hinnad normaalsed ning tarnivad ka Eestisse (erinevalt paljudest teistest) ning postikulud pole üle mõistuse (saabaste puhul ca 30 dollarit, uiskudel 55. teistel muidu 100 kandis ja enamgi). suhtlus ja operatiivsus nendega suhtlemisel äratas usaldust.

Canariam Signo saapad, sobivad harrastajale esimeseks katsetamiseks madala saapaga.

lisaks oli dollar suvel ahvatlevalt soodne. sealt esimesed saapad võtsingi. väljavalituteks osutusid Canariam Signo - Eestis suht tundmatu USA tootja. miks just see? nn sisenemiseks vast paras ja sobiv. kuna mul valimisel kogemust polnud, siis ei osanud ma hinnata ei materjale ega kuju-disaini. oskasin nõuda, et saaks jala järgi sobivaks kuumutada ning vahatatud paelu, samuti metallist poldipesasid. seega esimesteks parajad - kõik, mis vajalik, on olemas. nüüd on mõningane mulje kuu ajase kasutamisega tekkinud ja tahaks üht-teist paremini, aga sellest ükskord eraldi.

et jalga proovida ei saanud, sättisin jalanumbri mõõdutabeli järgi (neid levib netis ja netipoodides piisavalt), enne olin kodus mõlemad kepsud millimeetritäpsusega üle mõõtnud. võtsingi täpselt 275mm (nr 42, mu jalanumber on muidu 44) ja sellel on saapas suure varba juures isegi mõni millimeeter varu.

ajakava
- tellimus läks sisse kesest suve ehk 21.07, päev hiljem sain teada ka postikulud. tarneajaks lubas veebipood kuni kaks nädalat. et poltide vaheks sai Filalt päranduseks saadud raami tõttu 195mm, tuli tegelikult üle kuu aja eritellimust saapavalmistaja poolt oodata. mul jõudis juba vahepeal kannatus katkeda, aga poe omanik reageeris küsimustele kiirelt ja lohutas.

- teele läksidki saapad alles augusti lõpus ehk 22.08, poolteist nädalat hiljem jõudsid Eestisse - teekonda sai USA postiteenistuse abil ka veebist jälgida. oli põnev.

- sünnipäeval ehk 7. septembril jõudsid papud Eesti tolli.

- pärast tollimist jms kulus ca nädal, et see lõpuks postist kätte saada. tulid nad miskipärast Powerslide`i karbis. siis jala järgi kuumutus A&T Spordis (seda tuleb vist uuesti teha või uutel saabastel üldse teistmoodi, vormida hüppeliigese nukkide ümbert paremini).

- esimest korda alla ja sõitma sain vist 19.09 hilisõhtul, plaaniga olla järgmisel päeval valmis Eesti MV sprindil Ülemistel (jäi siiski ära, uus saabas vajab harjumist). ajavahe oma traditsioonilisel kesklinn-Pirita-Viimsi võttis ahhetama, kadus minuteid. ja tänaseni loobin silda, ka paaritunnisel tiirul on jalas mugavad. kõrge ja madala saapa erinevusest ka ükskord eraldi.

kulud
- saapad + saatmine - 199+30 dollarit ehk suvise kursiga ca 2300 kr.
- toll jms maksud - 942 kr
kokku: ca 3250 kr.

esimese sõidu eel, raam Fila FM100 uiskudelt, rattad Matter Lite Marathon, laagrid ILQ7. Lippab täitsa hästi.

õpptunnid
- pelgalt raha pärast pole mõtet jantida välismaalt tellimisega - saab ka Eestist hea või vähemalt normaalse hinnaga asju hankida. eriti, kui oled lojaalne ja püsiklient. vastu talve saab eelmise hooaja kaupa ka eriti heas hinnas (osadel RB mudelitel näiteks üle 30% hinnalangust Ski&Surfhouse`ist).
- valik on samas välismaal võimas, puudutab nii rattaid, saapaid, raame jne.
- konkreetselt saapa sobivus on proovimata ikkagi vedamise värk - mul on lai jalg ja kartsin, et saabas võib kiitsakaks osutuda. vedas.
- aega võib tohutult kuluda

täna otsin aga uisuterasid, et sama saapaga talvel vahel jääle minna. see on küll Eestis üsna lootusetu missioon. eks paari nädalaga näis, kas ja mis ning kuidas saab.

tulekul teemad:
- madal vs kõrge saabas - ehk mis on mis ja kellele
- esimene kuu esimese madala saapapaariga ehk mis on hästi, mis vähem
- ilusate saabaste TOP10
- uisud vs sinu elu - kes muudab keda :P

Monday, October 20, 2008

hooaeg on läbi, elagu uus hooaeg

Rollerblade´i ja Luigino koostöö esimene vili - Rollerblade LE. eeldatav hind saapal 500 eurot.

paar viidet, mis kogunenud.

- Evelin Ilves on Berliini uisumaratoni korraldajale intervjuu andnud. kes saksa keelt tönkab, võib ehk lühikokkuvõtte ka teha.

- Berliini uisumaratonivideo DVD ja selle treiler. ütle, et pole inspireeriv.

- uhasin eelmise nädala uisutrennid kõik Lillepis ja viskasin reedel ilusa trenninädala-päeva lõpuks silda ka. tugevast vastutuulest hoolimata oli lipe selline, et puhas mõnu. oma osa ilmselt ka massaazhil, mis kolmekuulise trenni lihastest välja mudis. kannatab pimedas ka seal sõita. lihtsalt infoks.

- 2009. aasta kollektsioonid on vaikselt välja tilkumas. Rollerblade näiteks, huvitavaim neist RB koostöö Luiginoga - kihvt saabas näeb välja (eeldatav hind 500 eurot on ainult üle ootuste kõrge, arvestades saapa ideed sobida ka harrastajale), ja Luigino. ilusatest saabastest ja raamidest (jah, läheb uisupedenduseks kätte) teen ükskord TOPi.

- praegu on hea aeg uisuvarustust uuendada. näiteks Ski & Surfhouse pakub RB 2008. aasta mudeleid vägagi hea hinnaga - Racemachine Platinum näiteks kliendikaardiga alla 7000 kr.

- ja mõned soovitused, kuidas talve üle elada, et kevadeks vormis olla.

teemad ootel: kuidas uisutamine su elu muudab, kui kalliks läheb välismaalt uisusaapa ostmine ja kaua see aega võtab - üks praktiline kogemus.

Sunday, October 19, 2008

2008. punkt

kuna laubal oli hooaja viimane võistlus Eestis, siis võib vist uisuhooajal 2008 omalt poolt ka otsad kokku tõmmata. panen pilti ka, siis kui rohked kohal olnud pildistajad kaadreid pakuvad.

esmalt võistlusest. rada mulle meeldib, hea asfalt, tõusud-langused ning kurviline. ehk ei tüüta ära nagu näiteks Merivälja teel, kus ma sirge peal lõike sõitnud olen. kui on puhastatud-hooldatud ka, siis hea koht treenimiseks. järsemad kurvid võibolla võiksid kaldega olla, aga see pole ka väga dramaatiline. tuuline kilomeetrine lõik kisub ka kohati mõnu maha, aga siin ei saa tee autor-hooldaja niiehknaa eriti midagi teha.

aga hooaeg 2008. üldiselt on mu uisukogemuse enamvähem hooajapikkune ehk esimest korda elus panin veerevad uisud alla keset aprilli. võimalik, et saab tegelikult veel mõnd aega sõita, kui vähegi kuiv on. mere ääres on muidugi probleem tuul, mis ka eile Pirita teed kastis ja ujutas. ja Narva mnt kõnniteelt leidsin keset lehti juba ka graniidikilde. täna on samas päike väljas ja kuiv, äkki õhtul saali asemel hoopis kruiisima.

Stamina Rahvarullilt olen kogunud pooltel ehk kahel võistlusel osalemisega 123 punkti. hetkel on tahtmist ja huvi kuhjaga ning tahaks järgmisel aastal juba rohkem. nüüd vaja vaid kas sisehall rullimiseks leida või siis jääle kolida.

mõned märksõnad hooajast 2008:
- madalad saapad on ülihead - kiired, täpsed, kerged. sõidumõnu ja kiirus hoopis teisest klassist kui poolkõrge saapaga
- kõva ratas (86A ntx) sobib võistlemiseks rohkem kui pehme, on kiirem
- grupisõitu tuleb harjutada
- samuti seda, kuidas alguses kohe minema söösta ning tugevamate sappa haakida. grupp liigub igal juhul kiiremini kui üksi rapsides, eriti vastutuulega
- võistlusärevus on tore ja vajalik, et motivatsiooni hoida
- võistlusstress on asi, millega toimetulekut harjutada
- uisutades on võimalik korralik trennikoormus saada. või rasva põletada, kuidas kellegile
- on võimalik ka kobakate kaitsmeteta sõita (välja arvatud kiiver), tuleb lihtsalt mõelda ja vaadata, mida teed. ohutus tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju.
- 20 km raadiuses kodust on enamvähem kõik asfaldiaugud küll selged:P

homme kirjutan sellest, kuidas uisutamine su elu võib muuta. tõsiselt:P
teisibal üle kolme kuu massaazhi. mmmmmm.

Thursday, October 16, 2008

damn you, Murphy



arva, mis päeval on sul jalal väike sinikas (või midagi sarnast), mis ei lase uisusaabast jalga sõlmida, et kruiisile minna. loomulikult sellisel, kus sul on vaba õhtu, pole mitu päeva rulle alla pannud ja varvas vaikselt väriseb juba sõltuvusest, õhtu on tuulevaba ning vihma ei saja. täna põrnitsen võidu aknast välja ja ilmateadet, et laupäeva kohta miskeid otsuseid teha. damn you, Murphy.

tegelikult olen kaks korda sel nädalal juba pioneeri kombel tubli olnud ning hommikul, enne tööd, spordisaalis käinud. plaanisin eilse sörgi ka enne tööd teha, kuid kell 6.30 silmi lahti lüües oli õues alles õnnis pimedus ning täiskuu. ristisin selle ööks, öösel ma aga ei jookse, ja keerasin teist külge. õhtul minnes oli hoopis teine jume.

laupäevaks lubab üks ennustus päikest. jah, palun:)

Sunday, October 5, 2008

vihma käest katuse alla

Kiiruisutajad sisehallis. Foto: Volverine Speed Team.

reedel ja esmaspäeval ja kolmapäeval ja neljapäeval Pirita teel kodupoole rullidel tuuleseina lükata uhades ajas vahepeal ikka selja sirgu ja ropendama. võtsin ükspäev küll ühe 50 meetrit eespool suure saapa ja väikese rattaga kulgejatest sihikule ja plaani, et enne tee lõppu oled sa mul käes, ent loobusin peagi. tuul on viimased päevad nii tugev olnud, et vastik kohe. eile motiveeris kodupoole suundudes lõpuni tempot tegema peaminister, kes õhtust uisutiiru tegi.

head kaasneb aga ka sellise ilmaga, tee on suht vähe rahvastatud ja saab oma sõitu sõita.

sain esmaspäeval uued rattad ka alla, Rollerblade'i miskit 84A tähistust kandvad, mis on Matteri Lite Marathoniga (86A) võrreldes ikka padi betoonpõranda kõrval. ühtlasi kannatavad pehmenduse tõttu ka kiirusomadused ehk kiirendused läksid üle kivide-kändude (oksterisu ja tammetõrude ka, kui täpne olla) ja lõpuks lõin sellele ka käega. pressid-pressid, aga hoogu ei tule. kõval rattal on küll vibreering suurem, ent tempot vastavalt lükkamisele ka. üldse oleks vist loogiline hoida ühed laagrid ja rattad (kiired) võistlemiseks?

saapaid tuleb vist uuesti kuumutada, sest hüppeliigese nuki kohalt hakkab miski niimoodi jalale, et teise sõidutunni lõpuks on valus ja katsudes tunne, nagu oleks sinikas vms. saabast seespoolt katsudes ei anna samas midagi tunda. hõõrumised on õnneks ajalugu.

igatahes, ilmateate lubaduste kohaselt saab sel ja osalt ka järgmisel nädalal veel normaalselt rullida, aga üha enam tuleb ilmselt siseruumide poole hakata vaatama, sest jahedaks kisub ja kaua selle tuulega ikka rassida. vihmas ja märjas on pool mõnu ka kadunud, tiba ohtlik ka.

niisiis. kus talvel rullidel sõidetakse?

lugemislink aga 24h rullisõiduteatevõistlusest Montrealis. ehk miskit ultrat järgmisel aastal ka Eestis võimalik proovida.

Wednesday, October 1, 2008

Lillepi tee testitud

Lillepi park Pirital.

käisin ka Lillepi pargi uud teed testimas. etteruttavalt infoks, et tablool lubatud valmimiskuupäev 30.09 tundub rohkem nagu guideline, mitte miskit konkreetset, millest kinni pidada. igal juhul oli veidi tegemist, et sinna rajale Pirita teelt saada, sest kõik ühendusteed pole veel valmis või ära koristatud. Selveri kandist on juba sujuvam.

kui Rulluisutaja blogis paistab fotodel asfalti, mis kohati küll sügise abil lehtede alla mattub, siis täna seda luksust polnud ja asfalti eriti muda ning muu ehitusprahi alt ei paistnud. lägane ja libe seega.

lisaks olid ehitusmehed taas kohal ning midagi sai vist valesti, sest mitmel pool avanes kurvist ja põõsa tagant välja sööstes, et ees on asfaldist tükk välja lõigatud. üks uiskudel-keppidega (rullkepisõitja?) küsis ka õlgu kehitades, et ei tea, mis nüüd lahti läks. üle-eile oli ta seal sõitnud ja siis kõik klappis.

aga muidu, mulle meeldib. on tõusu-on langust, asukoht vähemalt mu kesklinna baasi arvestades mõnus ja tuulevarjus ehk hea koht, kuhu iilide eest kiirendustrenni tegema pageda.

ylos
- idee ja et see asi valmis saab
- teekate
- asukoht
- keskkond

alas
- planeering - lappimised, ebaühtlused asfaldis, kanalisatsioonikaaned keset rada - väikesed asjad, aga suurel kiirusel on ka väike kivi ratta all see, mis võib rajalt minema visata.

igal juhul saa tee oma ristsed 18.10, mil hooaja viimane võistlus ja raja sisseõnnistamine. ehk annab kuiva ilma ka:)

Monday, September 29, 2008

stressiravi paremad palad

sügis, aga päevapeale lööb taeva selgeks ning õhtul paistab päikegi. sügeled selle taustal laua taga ja jälgid tavalisest tihedamalt kella. kodus sõlmid kiirelt veerevad jala külge ja 17.30 paiku tuhised juba Pirita poole.

taganttuule abiga saab hea hoo üles ja lõigutrennist saadud kerge väsimus taandub tagasi kodupoole rühkides. väike vastutuul, ent piisavalt madalal hoides saab tempot hoida ega pea väga rassima.

tee on tühi ja eemal näidatakse päikeseloojangut. kohati lippad ummikus uimerdavatest autodest kiiremini. kõrvas võtab mix ülevaid noote ja toone. puhas lüürika.

tagasi tuppa jõuad tiba käheda kurguga (powered by sügis) ja läbitõmmatuna (by tuul) ning kergelt jaheda olemisega, ent suu kisub ülespoole ja järgmisteks päevadeks on särtsu nii et tapab. parim stressiravim, ma ütlen.

Sunday, September 28, 2008

piinariistadest sõidumõnuni

Esimesed kolm sõitu "Piinariistad" Canariam Signo.

nädala jooksul olen uute saabastega staadiumist "piinariistad" jõudnud enamvähem staadiumisse "ah kus lippab". esimesed kolm korda tuli iga 15 minuti tagant paelu kohendada, et korralikult jalas püsiks ja kuskil jalale ei hakka. nüüd olen paar korda ka ilma kohendamata sõita saanud.

A&T Spordis tehtud kuumutamine ja jala järgi vormimine toimib küll hästi, ent saapa ehitust arvestades jääb kannapiirkonnas üks ala ikkagi mängima. seda kuumutada ei saagi ja Tõnu Koppel A&T Spordist arvas, et ega teipimisest pääse. damage is done igatahes, räägib kannapiirkonnas üks lõhkine koht.

kannakõõluse kandi plaasterdamine on muidugi trikiga, sest see liigub-hõõrub uiskudes korralikult ning seni proovitud plaastritest ei ole ükski peal püsinud. viimased paar korda olengi käega löönud, suurt vahet tundes pole, kas plaaster on peal esimesel kilomeetril või mitte - kergelt kipitab niiehknaa.

aga mõnu on uuest saapast siiski ka. kerge, täpsem ning lihtsamalt juhitav. puhtalt kaalus on pea kahekordne vahe ning see kajastub näiteks ca 10 km lõigul 2-3 minutilise ajavõiduga. esialgu kartsin, kas hüppeliiges ikka on piisavalt tugev madala saapa tarvis, ent põdemiseks polegi põhjust - saabas toetab külgedelt täitsa hästi ja jala järgi vormimine sätib ta päris kindlalt-täpselt hüppeliigese ümber.

eelmisel nädalal kruvisin alla ka Matter Marathon Lite rattad, mis on kergeimad (ja kõvimad - 86A), mida seni kasutanud olen. veeremine on seega päris tempokas, veider detail ainult kiiremalt minekult, kus tekib kohati tunne, et rataste haakumine teega katkenud ja edasi libisetakse. veider. nüüd vaja veel harjuda vibraga, sest saapa summutus ja ratta kõvadus lisavad veidi rappumist.

järgmisena ootab tuunimist raam - saaks kergemaks, aga see jääb ilmselt kevadesse, sest hooaeg niiehknaa lõpusirgel. Berliini ja siinsete sprindi meistrikatelt hoidsin ka saapa tõttu veel eemale, ent järgmisel aastal tahaks kaasa lüüa küll. järgmisel nädalavahetusel veel Stamina viimane etapp ja siis vist talvepuhkus ning katuse alla kolida. muidugi viimane nädal on uisutajale puhas rõõm olnud ning ehk kestab veel veidi. saab pool aastat rullimist täis ka.

Thursday, September 18, 2008

kondiaur vs bensiin

Ajakirjanik Sten-Aleks Pihlak teel Piritalt toimetusse. ma hingan talle kurvis kuklasse. foto: Julia-Maria Linna, ÄP.

kolleegidega tegime elu huvitavamaks ning panime kolmapäeva varahommikul joonele ratta-jooksja-uisutaja ning neile vastu auto-ühistranspordi-tsikli-rolleri. alustasime hommikusel tipptunnil Piritalt ning kütsime toimetuse juurde ehk Pärnu mnt 105. tulemusi ja videot näed näiteks siin.

etteruttavalt, et uisud jäid kondimootoril liiklejatest teiseks, ratas võitis mind kahe minutiga. alguse ehk Pirita tee lõigu sõitsime tegelikult ühes tempos ja koos (kiirus kohati 40 km/h, soodsa tuule abil), kuid linna piirini jõudes kärises vahe sisse. ma ei jõudnud oma trajektoori nimelt läbi sõita ja seega ei olnud täpset pilti fooridest. pulsilogide järgi kaotasin passimistega paar-kolm minutit. samuti on uisutaja pirtsakam asfaldi suhtes, rattaga ei pea nii valiv olema.

Ja siin hingan kaamera suunal. Kiiruseks õnnestus Sten-Aleksi rattakompuutri andmeil saada kohati kuno 40 km/h. Foto: Julia-Maria Linna, ÄP

kui oleks teinud teistpidi ehk toimetusest Piritale, siis võiksid tulemused veidi teistsugused olla - Liivalaia näiteks kulgeb allamäge ja seal saaks päris energiasäästlikult pool teed läbida.

Teekond: Regati maja Pirital – Äripäeva peakontor Pärnu mnt 105

Aeg: hommikune tipptund

Liikumisvahendid ja teekonna läbimiseks kulunud aeg:

I Mootorratas 15 minutit
II Motoroller 18 minutit
III Jalgratas 24 minutit
IV Rulluisud 26 minutit
V Auto 30 minutit / ilma ummikuta 22 minutit
VI Ühistransport 36 minutit
VII Jooksja 37 minutit


ja hea uudis on, et saapad on lõpuks käes ning peale eilset jala järgi kuumutamist ka sõiduvalmis. A&T Spordi inimestele pakkus tundmatu tootja Canariam saabas palju uudistamisrõõmu.

igatahes, õhtul siis ristsed ja ehk lööb homme ka Ülemiste parklas ühel viimastest võistlustest kaasa. ja järgmiseks nädalaks lubab kuiva ilma, super. õhtuks selgub ka ehk Berliini uisumaratonil kaasa löömine. üks koht vabanes ootamatult.

Friday, August 29, 2008

vihm vs mina - 1:0

minu tulevased nunnud. raam on teine ainult.

ära hakkab tüütama see pidev vihmalahin. tean küll, et ilma peale tige olla on üks mõttetumaid asju üldse, ent vahel ei saa jõuetusest võitu.

olengi viimastel nädalatel trennid sättinud nii, et kui jooksupäevaks planeeritud päeval on ilus ilm, olen uisutiiru teinud. või teinekord ka vabal päeval uisud alla ajanud. sest muidu on ikka nii nagu näiteks kolmapäeval. takseerisin halli taevast, ent päev otsa polnud piiskagi tulnud. pakkisin end selle info peale riidesse, tegin soojenduse ja venitused ära ning kakerdasin uiskudel trepist alla. nii kui välisuksest välja sain, hakkas sadama. mingi tõsisem tüli vist ilmaga.

eile õhtul sama jama. töölt laekudes paistis küll päike ja vahel ka selget taevast, ent päeval lahistanud vesi ei olnud tänavatelt lahkunud ning õhtul võetigi uus vesi ligi. tänagi ajasin end igaks juhuks varem rajale ja käisin enne tööd jõusaalis ära, sest taevas midagi head küll ei luba. ent homme lubab enamvähem kuivemat. kui vahel sai valida, kas rohkem või vähem tuulisem ilm, siis nüüd piisab sellest, et ei saja. ma vist pole praegu valmis ka pidevalt uutesse laagritesse investeerima või siis neid pidevalt tundide kaupa puhastama.

muidu esmaspäevasest veeremisest on meeles Piritalt kodu poole kulgemist oluliselt kiirendanud taganttuul. ma ei ole vist eales nii kiiresti sõitnud kui tol korral. esimest korda oli korraks ka hirm - ehk nüüd ei jää mõni tobe kivi ratta alla, mis asfaldil veeremise lohistamiseks kujundab. vedas, jalg oli kindel.

hea uudis on see, et Webersport on mu tellimuse pärast kuuajast kirjavahetust teele pannud. nädala pärast ehk saapad käes ja enne lund tiirgi võimalik teha.

mõnevõrra häiriv on Fila FM100 vastupidavus - tugevalt kulumise märke ilmutab saabas ning kohati saab kanga vahelt piiluda ka, mis "karul kõhus on". samuti sain jagu paeltest, mida, selgus, varuosadena ei müüda. peaks küll vastupidavam kui lihtsalt pühapäevakulgejal olema.

Friday, August 15, 2008

mina vs tuul - 2:0

Minek Tartu 2. rulluisumaratonil. Pildil ka peaminister Andrus Ansip. foto Klubi Tartu Maraton.

suvi või asi. kaks uisutrenni on möödunud nii, et ühel otsal arendan rekordkiiruseid ja aegu ning on puhas kaif ja ekstaas, siis kodupoole tagasi liueldes trügiks nagu seina. paned küll kõrvas midagi energeetilist ja agressiivset mängima ning annad, hambad ristis, hoogu, ent lihtsamaks eriti ei lähe. ajab vahel vihale, et kui saja, siis on selline. tuul on ka põhjus, miks Tartu 2. rulluisumaratonil (ei tea, miks maraton, kui tegelik pikkus 36 km) veel kaasa ei löönud. äkki järgmisel aastal.

eile kulgesin mööda Pirita teed Viimsisse ja ca 4 km ka Viimsi jooksu rajal. Viimsini on väga hea rada, sealt mäest üles ja edasi on kasin - asfalt on ebaühtlane ja see õgib rattaid, mõnu ka vähem. laskumised ja tühi tee kompenseerisid samas seda.

järgmisel korral proovib ehk pärast Viimsi mäest üles ronimist mitte otse minna, vaid vasemale keerata, Viimsi tipu poole minna. seal paistis ka lai tee olevat.

kui jooksuga on suht savi, kus lipata, lihtsalt ketsid jalga ja uksest välja, siis kesklinnas elades on uisuraja leidmine paras logistika. näiteks variant on Al Maresse liigelda, ent siis kulub juba tund puhtalt ühistranspordis. kui nädalas 7-8 ja enam tundi trenni teha, siis on iga tund arvel, et väga domineerima liikumine ei hakkaks.

aga kuu ajaga olen ära lihvinud uued rattad (juba korra pööratudki) ja tuleb vist uus ring hankida. paaril korral hakkas tõukel juba alt libisema. üldse peaks vist 85A-st kõvemaid rattaid proovima. kalliks kisub see hobi. laagreid saab õnneks hooldada ja ise õlitada.

Monday, August 4, 2008

sõidaks küll, aga kuidas?

uisutajad vihmas 2007. aasta Berliini uisumaratonil. foto Reuters.

suvi sai vist otsa ja kuueteistkraadist ilmanatukest ning vihmasabinat vaadates meel eriti rõõmus ei ole. vihm on põhjus, miks mulle kohati jooks rohkem meeldib - ilm ja taevast tulev pole eriti takistuseks. kui just tornaado ringi ei uita.

vihmaga saab muidu uisutada küll, eeldab lihtsalt eraldi laagreid selleks ning need tuleb igal korral pärast tiiru ära kasida ja õlitada, et kinni ei kiiluks. see tähendab paar-kolm tundi näputööd. mida ma ei raatsi kulutada, kui just kriitiline pole. niiet pigem kuivaga liuelda.

enne kolmapäeva uisutrenni õnneks kavas pole ja ehk ilm võtab end ka selleks ajaks kokku. ideaalis tahaks tegelikult oktoobrini sõita, mis annab uisu välishooajaks pool aastat. talvel saab ehk jääl ja võibolla on pealinnas ka mõnes sisehallis võimalused olemas. teab keegi?

nädalavahetusel toimub teine Tartu rulluisumaraton, pikkuseks küll 36 km, mitte maraton. mõtlen praegu veel, kas minna või mitte. rajaskeem tundub tiba igav, sirge. profiil samas põnevam, madalaima-kõrgeima punkti vahe ca 35 meetrit.

Sunday, July 27, 2008

Stamina Tallinna Rahvarull - check

pühapäeva varahommikul selgus, et siiski osalen Stamina Rahvarullil. Tallinna nime kandev etapp toimus tegelikult 40 km pealinnast värskes Metsaranna elurajoonis, kus olid juba olemas eeskujulikud teed ehk hea asfalt ja tänavavalgustuski, ent ei ühtegi maja.

20 km läbimiseks kihutati 2,5 km ringi kaheksa korda. soojendustiirule minnes olin tõusu ette jõudes veidi nõutu - mismoodi see rulluiskudel käib. Pirita tee ja Kakumäe ja Muraste rajad, kus ma seni olen veerenud, sellist pinnavormi pakkunud pole. lükkasin siis pulssi ülespoole ja ronisin ikka ära. võistluse ajal kippus sinna vastutuul sattuma.

pärast tõusu paarsada meetrit kulgemist ja siis raja järsim ja vist ainus laskumine, millel vürtsiks 90kraadine kurv lõpus. esimese raksuga hindasin seda ja end üle ning napilt jäin teele, teisel ringil juba sai trajektoori harjutatud, et väga pidurdama ei peaks. võistluse esimesed ringid kohtasid seal ikka kraavilennanuid. päris katki keegi õnneks ei läinud ja said omal jalal tulema. see muidugi mind talitses mitte väga lahmima, niiehknaa esikoha pärast ei võistle ja esmaspäeval tahaks jooksutrenni ka teha.

sõit ise oli mõnus. teisel ringil sain juba normaalselt soojaks ka ning siis lasin lõpuni omas tempos. enamuse ajast olin üksi ja võitlesin palju vastutuulega ning see ka olulisim õpetus - otsi gruppi, liigub oluliselt energiasäästlikumalt ja kiiremini.

üksi olin palju sellepärast, et kui õnnestuski keegi kinni püüda või sappa jääda, siis natuke jäin ka vahepeal ühe noormehe taha passima, lootes, et ta teeb hoogu ja ma saan mitmest vedamisest puhata ka ja sinna kadus veidi aega, mistõttu jäi 50 minutit sel korral alistamata. võimalik, et oma osa oli ka reedeõhtuses pooleteisetunnises tiirus, mis läks küll põhivastupidavuse alla, ent kohati sisaldas ka kiirendust.

tunne oli aga pärast sõitu värskem kui nädal tagasi pärast Rollerblade`i Rullituuri esimest etappi, selg oli ka vähem kange. nüüd on veidi pausi ja saab tastuda ning trenni ka teha rahulikult. täna ongi kints kombekalt kange.

üldiselt, tahan veel.

Friday, July 25, 2008

alguses oli gruuv

hakkan siia pilte ka panema, siis kui neid tekib. esimesed paar korda siis ilma.

et kõik ausalt ära rääkida, alustan kõige algusest.

uiskudega on mul hea suhe olnud lapsepõlvest, sest talviti polnud väikelinnas suurt miskit teha ning nii leidsimegi end tihti jää pealt. kui külma oli, muidugi.

rulluiskudega tegelikult 2008. aasta aprillini sügavam kokkupuude puutus ning kevadel sai uiskude hankimise ajendiks sel hooajal jooksutrennidest tunda andev põlv, millelt arsti soovitusel koormust maha võtsin ning mitmekesisemat trenni tegema hakkasin. esimene sõit möödus vihmamärjal asfaldil, selg oli kange kolm päeva, jalad sama kaua pehmed.

esimene paar oli väikeserattaline Rollerblade Astro 4.0, 2006. või 2007. aasta mudel. 78mm rattad ja ABEC5 laagrid suutsid koostöös täitsa normaalselt lipata, ent kihk kiiremini minna ning mõnikord ka teistest Pirita teel kruiisides mööda sõita viisid unistuseni suurtest - 100mm ratastest.

praegu kasutan Fila FM100 uiske, millel kõrge saabas, ent üsna voolujooneline disain ning raam võimaldab 100mm rattaid alla panna. hetkel sellest piisab. kaitsmed on ka, ja kiiver. riietest kasutan samu, mida jookmsmiseks. viimastest mõtlen vaid, et särgi peaks vast liibuvama hankima, vähem laperdamist ja tuuletakistust.

varustuse kohalt mõtlen veel uisukinnaste mõttekusele ning uuele kiivrile.

üldse tegin esimest korda uiske hankides selle vea, et väga põhjalikult ei uurinud, mida ja milleks ja kuidas kasutatakse. nii palju õnneks suutsin juba Filasid välja valides hinnata, et saapast eraldatav raam võib näiteks praktiline olla.

ongi, sest paari nädala pärast peaksin kätte saama oma esimesed madalad saapad, Canariam Signo nime kandvad. hanke põhjuseks soov kobakamad saapad kergemaks saada. ostukohaks Webersports USAst, mille omanikuga mailitsi enne ostu suhtlesin. tundus usaldusväärne. eks näis. andsin tegelikult võimaluse ka ühele Eesti kauplejale, ent vastamata küsimused-kirjad viitasid sellele, et polnud eriti oluline. mis ma vägisi ikka pressin.

hello, world!

mina olen Rivo ja mulle meeldib tiimikaaslastega ehk Äripäeva Maratonitiimiga joosta. pikki distantse. viimased kuud aga olen lisaks jooksule üha rohkem ka rulluisufänniks saanud ja nii ongi paslik vast uisuteemadest eraldi kirjutada. siia siis tulevadki avastused uisumaailma süvenedes.