Bont vs maailm

Bont Jet vs Rollerblade Racemachine. nagu näha, on Bonti saapas jalg madalamal ehk saabas paremini juhitav. kolmepunktikinnitus teeb sõidu hästi jäigaks. Rollerblade samas hiilgab asümeetrilise paeltesüsteemiga ning hästi istuva saapaga.

mul on uued nunnud. sel korral nimega Bont Jet. kuna nüüd kolme (eelmised Canariam ja RB Racemachine Platinum) madala saapa kogemus, väike kokkuvõte.

et Bont ajab oma kolmepunktikinnitusega oma asja, on see tinglik vastuseis muule maailmale.

- saabas embab hüppeliigest enam kui RB, sarnaselt Canariamiga. jalas mugav, saapa serva tuleb lihtsalt kuumutades piisavalt vormida, et hüppeliigese kohalt liiga tegema ei hakkaks. jalas istub esimesest korrast peaaegu valatult, teine kuumutamine valab veel paremini jalga ning kolmas sõit on juba selline, kus sai rõõmust uhada ega pidanud paelu vms kohendama. RB oli esimesel korral samas rohkem valatud, muidugi, ta nn säär on sellise ehitusega, et ulatub madalamale ning hüppeliigese kohale ei ulatugi ehk teoreetiliselt ja praktiliselt vajab vähem sättimist. Bonti saab samas täpsemalt jala ümber vormida.

- Bonti kolme punkti kinnitus teeb raami ja saapa koostöö jäigaks. mis tähendab, et tõuke jõud lähebki tõukesse, mitte ei kao füüsika kaasabil kuhugi saapasse. sellest vahest saab juba lihtsalt proovitiiru tehes aru ja see on mulle olulisim ning rõõmutekitavaim muutus.

- kuna saapa ja raami kinnitused asuvad ka madalamal, on sõit stabiilsem ja uisk paremini kontrollitav. muidugi eeldab see ka nii sõiduasendi kui -tehnika kerget korrigeerimist (mul tõi uisuproov esimesel 100 meetril, mõned päevad pärast enda veriseks kukkumist, kaasa uuesti asfaldil lohisemise). mingi sarnase koperdamise tagajärjel õnnestus bussipeatuses end teiste ees maha kukutada. raami ja saapa mastaap vajab veel harjumist, pärast kolmandat veeremist saab juba vähem sellele mõelda.

- materjalid tunduvad robustsed ehk vastupidavad. nagu peabki. esteetiline detail ka Bonti saapa mustavärvi sisu. kuna spordiasjad liiguvad ehk kuluvad ja määrduvad, siis vägagi tervitatav.

- saabast saab kodus praeahjus kuumutada (heat mold). ei pea kuskile spetspoodi spetsseadme manu minema. ajasääst ja mugavus. esimesel korral muidugi hea kellegi oskaja juhendamise järgi protsess läbi teha. kuidas rulluisusaabast kuumutada, kirjutan lähipäevil pikemalt.

- jalale käivad saapad loomulikult täitsa uutest kohtadest, kanna ümber, aga see on mööduv nähe. tuleb lihtsalt vaikselt harjutada ja mõlema paariga segamini sõita. siis ajab jalad segadusse vms ega teki hädasid. teooria on selline, eks lähinädalad kinnita või lükka ümber. (lisatud veidi hiljem - teooria kinnitust ei hakanud ootama, kuumutasin hoopis teist korda ja korras).

- paelte sidumine meeldiv - vahatatud paelasid ei pea jõuga kinni kiskuma, saapa vorm on selline, et saabas hoiab hästi jala ümber ning paeltega lihtsalt fikseerid, kergel pingutad ainult.

- õhuagud keeltes, palava ilmaga jahutab. eks näis, mis sügisel jahedamaga saab.

üldistada, milline parim ja halvim, hetkel ei julge. saapad on idee järgi küll ühesugused (madal ja jäik), ent materjalide ja disaini tõttu siiski väga erinevad. ühele sobib RB, teisele Powerslide jalga.

moraal: kui jalga proovides saabas sobib ja on mugav, siis need valigi. lihtne.

oma Apache´idest kirjutavad Tõnis ja Leivo.

et uued saapad oleksid sõbrad, mitte (vere)vaenlased

Rulluisud, Rollerblade´i esituses nädalavahetuselt 1 tunni kestvussõidult. Panin veel fotosid Flickri galeriisse.

oma vere, higi ja pisaratega saadud kogemus. veeren nüüd kahel paaril uiskudel, sest Bonti proovitud mudel Jet tundus jalas oma jäikuse ja õhuavade ning madala raskuskesega hea, et ... edasi aimate ise.

uue saapaga aga kaasneb mul ja tõenäoliselt ka paljudel teistel see rõõm, et jalad ei oska eriti olla, sest vana saapaga juba harjutud ja uue omaksvõtt võib olla nii vaimselt kui füüsiliselt ebameeldiv. mõne sõnaga hõõrub ja pigistab, halvemal juhul kisub põletikuliseks.

seda seepärast, et saapad ikka ei ole päris ühesugused. näiteks Bonti mudel katab hüppeliigese ja saapa säär lõpeb liigese kohal (liigese kohal hõõrumis ja põletikuvõimalus), samas Rollerblade´i kahe aasta tagune Racemachine on madalam ja toetab liigest veidi teistmoodi. üht mudelit kasutades harjub jalg selle järgi ning uuele üle minnes võib tore hobi mõneks ajaks õuduka varjundeid külge võtta.

samas saab seda kõike vältida, et esiteks ala kui uisk pahameelt või kroonilist vigastust kaasa ei too. siinkohal kadestan muidugi neid raudjalgu, kellel ei hõõru kunagi midagi kusagilt, sest nad saavad edasilugemise asemel nüüd juba rullima minna.

aga teistele mõned soovitused (mille vastu ise muidugi ka eksima kipun):

- uue saapaga ära täismahviga kohe treeni, esimesed trennid olgu lihtsalt saapaga harjutamiseks ja harjumiseks. sõitsin ise näiteks uue saapaga esimesel paarisajal meetril tagumikul asfaldil, sest uisutunnetus on tsipa teine kui vanal ning gabariite ei tunneta ka veel täielikult.

- mõistlik teha üleminekuaeg, kus sõidad paralleelselt mõlema saapaga - ehk alguses uuega korra nädalas, siis kaks jne. üleminek sujuvam. see harjutamine eriti mõistlik kõrgelt ja pehmelt saapalt madalale üle minnes. näiteks madratsilt põrandale magama kolimine tahab ka harjumist, aga on täitsa tehtav.

- kui on valus, ma jõuga ei suruks - võimalik põletik läheb kauem ära ja üle (ning suuremate kahjudega) kui uiskude vahetamine.

- tunne end nagu esimest korda uisutaja ehk ära pelga teha asju, mida sinu tasemel muidu ei teeks - puhka keset trenni, et uisku jalas kohendada, valu peale nutta või vähemalt nägu krimpsutada, kasuta hõõrumisvastaseid vahendeid jms.

- kuumutatav saabas võib tahta mitu korda vormimist (esimesel korral käib üks, teisel korral teine koht jalale) enne kui perfektselt istuma saab.

- ja noh, last but not least, kui ikka üldse ei saa, lase jala järgi saapad teha. peaks kõige täpsem ja valutum olema.

aga Bonti saapast kirjutan ükskord pikemalt.

kuidas kukkudes vähem haiget saada?

Kukuvad ka kogenud rullijad. Nicole Begg pärast õhulendu. Foto: Pureskatingnews.com

reedel tuli ära. panin ametlikult korralikumalt külje maha. etteruttavalt ütlen, et õnnelik õnnetus, sest luud-kondid terved, mälestuseks ja kaunistuseks vaid mõned armid jäävad.

kurja juur olin sel korral ise, sest mingil põhjusel oli isu trennis muusikat kuulata, mida pikalt ei olnudki teinud, ning siis kippus kohati mõte uitama. haakisin küll kahele mõnusas tempos kulgejale sappa ja saime pea ringi sõita, kui ühel laugel laskumisel midagi ukerdama hakkasin ja edasi juba asfaldiga rohkem kokku puutusin kui oleks tahtnud. üsna kiirelt käis kõik, et ei saanudki aru, mis ja kus ja miks.

skooriks puruks klamber uisul, täkkeid täis põlv, lihvitud nahk kannika küljel, lõhkised püksid, tuikav ranne, osaliselt puhtaks lihvitud peopesad ning kriime üle kere mujalgi. kiirus võis olla 25-30 km/h kandis. ajasin peale ehmatust end uuesti püsti ja olin valmis trenni lõpunigi sõitma, kuid klambrita tundus saabas ebastabiilne ning veeresin veritseva küljega koju ära.

moraal. mida vähem segajaid, eriti suurtel kiirustel ehk keskendumist vajavas olukorras, seda vähem võimalusi omale haiget teha. ja ma kuulan niigi ühe kõrvaga ja vaikselt rütmi, kuid tähelepanu see rajalt tõmbab ning laskumisel tehniliselt korraliku sõidu asemel pleierist uue ja parema loo otsimine lausa kisendab väiksemat mõõtu katastroofi järele.

ja isegi, kui teed ise kõik õigesti, siis ikka on keegi, kes pimedast kurvist sulle ette sõidab või kuulab ees täiesti omas maailmas tümpsu. kevade hitt oli rattal tütarlaps, kes kuulas muusika, roolis ühe käega ning teises käes hoidis raamatud vms, mida ta siis luges.

seega väike NB, millele mõelda.

- kas tagad oma tegevuse (või tegevusetusega) enda turvalisuse? kiiver, kaitsmed, oskustele vastav kiirus-tehnika, kõrvaklapid peas, päikeseprillid jne jne.
- kas tagad oma tegevuse (või tegevusetusega) teiste turvalisuse? või selle, et teine saab oma trenni teha.
- isegi, kui oled ise kõik teinud, siis teiste eest mõelda-tegutseda ei saa ehk vaata ette. see tähendab, et muusika kõrvast, varustus korda (kruvid kinni, laagrid õlitada jms) ning prillid-kiiver pähe, et ei peaks sõidu ajal millelegi muule mõtlema.
- õpi kukkumist. ehkki kõik käib üsna kiiresti, sisse harjutatud liigutused võivad su
- õpi pidurdama. nii mõnusat kruiisivat kui äkkpidurdust.
- kiire laager ja ratas (100 mm) on rajud. eriti, kui nendega sõita osata. kui kindlalt ei tunne, pole äkki mõtet enda ja teiste tervisega riskida?
- keskendu. rahulikult sörkides ei saa kiiruse või kukkumisega nii palju haiget (teha) kui 20+ km/h veeredes. pidurdamisest rääkimata.
- kiiver alati peas. kukkudes käib kõik nii kiiresti, et enamasti ei jõua üldse reageerida ning pead kaitsta. eriti, kui keegi küljelt sisse sõidab.
- arvesta sellega, et tegemist risikrikka alaga ning alati võib midagi juhtuda (ka sinust mittesõltuvalt) ehk ei ole põhjust täna kiivrit koju jätta või suuri kõrvaklappe pähe lubada. see ei tähenda paanitsemist, vaid kaalutletud valmis- ja valvelolekut.
- kukkumine pole seotud sellega, kui kogenud või oskaja rullija oled ehk väide "ma oskan sõita küll, ma ei kuku" ei päde.

ratta- ja laagrisoovitus

Indrek Tobreluts ja Kert Keskpaik Tallinna 3. Rullimaratonil. Veel fotosid.


rubriigist soovitan.

kuna head varustust siin a) tikutulega kohati otsida vaja, b) tihti ei teagi, mis on hea, kiidan kaht toodet, millega sel hooajal eriti rahul olen. peamiselt seetõttu, et nende vastupidavus on nii hea olnud, et polegi muud eriti proovida saanud ja jõudnud. ja rullinud olen märtsi lõpust ikka regulaarselt.

etteruttavalt ütlen, et ei ole tellitud reklaampostitus, ostsin need kliendina.

- Bonti rattad Highroller G4 - 87A tugevusega ratas, hästi hea veerevuse ja jäikusega. kulgen peamiselt Pirita teel ja Lillepis ning heal asfaldil töötavad hästi. olen seni proovinud nii tugeva seguga varianti ainult Matteri oranži Marathon Lite´i. mulle ei istunud - kerged olid küll, aga tundusid pehmed, ehk tehnikat ei võimaldanud nii sõita nagu tahtsin. ja kestab hästi, märtsi lõpus said alla, 1,5 kuud kannatas ilusti sõita ning paar tükki on praegugi veel all.

- Bonti laagrid Jesa Steel - hästi pehme sõit ning kiireks-sujuvaks sõiduks. 2,5 kuud sõitmist ja nüüd hakkavad kulumise märke näitama (osad kõrisevad).