Eesti üks parematest, Kert Keskpaik Lillepi pargi rajal II Tallinna uisumaratonil.alustasin eile postitust ja kirjutasid "midagi huvitavat polegi toimunud". panin selle päeval kirja ja mõtlesin, et lõpetan sissekande õhtul kodus. ja siis. lõi taeva selgeks, enne neljapäeva sinist taevast üldse ei lubanud, mis loomulikult tähendas peaaegu spurtimist töölt koju ning uisude jalga sidumist ning padavai Pirita poole minema asutamist.
mõtlesin, et teen rahuliku sõidu, sest tuul oli tugev ning palvetasin rajale suundudes, et tuul oleks vastu Piritale minnes, mitte vastupidi. eksisin mõlemas ja uhasin Piritale sellise kiirusega, mida varem pole arendanud. tehnika klappis ja 45-50 km/h võis olla vabalt. kirjeldamatu tunne ja tänagi kisub veel naerule. võimas, ma ütlen. võimas. eriti pärast tervet talve siseruumides higistamist.
üldse võib eelmisest nädalast uiskudel tehtavat trenniks nimetada. seni oli harjutamine ja opist taastumine. nüüd hakkab juba võhm naasema ning selg harjuma.
mis on miinus, on suurte saabaste kobaklus. RB Pro Marathon on küll kergem ja kompaktsem saabas kui muidu kõrged saapad, aga ikkagi - kilone kobakas kaasas tassida on väsitav. hakkab kordamööda madalate saabastega harjutama.
teine miinus on koristamata Lillepi park (nägin eile kahte kukkumist, käbide otsa) ja osad pimedad kurvid. Oliver kirjutab oma kogemusest.
lõpuks siiski positiivne noot. nädalavahetusel väisasin hooaja teist võistlust, tunni kestvussõitu aurusaunas (üle 30 kraadi sooja pluss üha kasvav õhuniiskus). kuna ise olin pooleteise kuu jagu uiskudel, ei hakanud end lõhkuma ja lasin teistel piinelda. tegin pilti, näitan lähipäevil.
EDIT: mõned fotod võistlusest: www.flickr.com/photos/rulluisutamine.
No comments:
Post a Comment